Mõtlesin ühel päeval – kui iseenesestmõistetav on tõsiasi, et tõmban ninaga õhku ja on mida hingata! Looja on kõik läbi mõelnud. Minu organismi eluks vajaliku hapniku on ta mind ümbritsevasse loodusesse pannud. Tuleb vaid sisse hingata ja elada. Hapniku puudumisel elu lakkab.
Koguduse jõululõuna
Jõuluaja sündmused on mulle kinnitanud sama – milline tohutu inimlik vajadus on lihtsate, puhaste ja ilusate suhete järele, mis on täidetud armastusega. Selle järele januneb iga inimene. Jeesusel oli õnn sündida perekonda, kus armastati teda, vanemad hoolisid teineteisest ja oldi avatud Jumala juhtimisele. Viimane oli eriti oluline siis, kui ei mõistetud inimlikult, mis toimub nende ümber ja elus. Siis anti ülevalt nõu. Sealt lihtsalt paistavad asjad paremini kätte!
Jõuluõhtu Kalju kirikus
On põhjust olla tänulik, kui võisime veeta jõule oma perega. Olen tänulik koguduse eest, kelle keskel võisin isiklikult kogeda jumaliku armastuse jätkuvat olemasolu siin maailmas. Olen nautinud ka imetoredaid telesaateid, mis on täidetud hoolimise ja armastusega. Jõuluajal on toimumas ühiskonna atmosfääris muutused. On, mida hingata sisse ja hing tänab selle eest!
Kuid me pole olnud üksnes tarbijad. Mul on hea meel, et paljudest inimestest on saanud jõuluajal ka “hingehapniku” – armastuse – tootjad. Selle värske hingus on jõudnud ka hingematvalt rusuvatesse olukordadesse. Ärgu jäägu need head algatused, vaid jõuluaega mäletama.
Hingamiseks on hapniku vaja igal hetkel. Armastust vajab inimene mitte vähem. Seda kogedes on aga elul tõepoolest hoopis uus hingamine. Kas pole nii?
Pastor Erki Tamm
Koguduse eakate jõululõunal
