Ärme aja mõttetust

Ärme aja mõttetust

Mis kasu oleks olnud Jeesuse ülestõusmisest surnuist, kui keegi poleks seda uskunud?! Jeesus ise oli ju inimesi tundes öelnud: „Ei neid veena siis ka see, kui keegi surnuist üles tõuseks!” (Lk 16:31) Kuid oli neid kes võtsid usus riskida – teiste silmis rumalaks jääda või võita kõik.

Jumal oleks võinud Jeesuse kohe enda juurde võtta peale ta surmast ülesäratamist. Aga ta ei teinud seda. Uskmatu Toomase sugupõlve pärast. Nagu siis, nii ka nüüd. Eesti Kirikute Nõukogu 2015.a. küsitluse järgi pärineb tänastegi eesti inimeste usuline teadmine peamiselt vanaemadelt. Nende uskumist ei peeta isegi rumalaks. Loomulik ju.

Ühel peiesöömaajal vihjasin irooniliselt naabriga vestluses vanaemade naiivsele usule Jeesusest ja taevast. Vastuseks sain aga, et see polegi nii naiivne usk, kui niimoodi inimesi aitab. Ja juba sajandeid ja aastatuhandeid.

Jeesuse surmast ülestõusmise usul on suurem kaal, kui esmapilgul paistab. Kui see on tõsi, oleneb sellest meie igavik. Sajad ja tuhanded aastad elu. Jeesus ütles ju: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.“ Jh 11:25

C.S. Lewis kirjutab oma raamatus “Lihtsalt kristlus”: “Üritan siinkohal takistada inimesi ütlemast tõelist rumalust, mida Tema [Jeesus Kristuse] kohta sageli öeldakse: “Ma nõustun, et Jeesus oli suur moraaliõpetaja, aga ma ei saa nõustuda Tema väitega, et Ta on Jumal.” Just seda ei maksaks öelda. Inimene, kes oli ainult inimene, aga ütles asju, mida Jeesus ütles, ei saa olla suur õpetaja. Ta oleks kas vaimuhaige – samaväärne inimesega, kes väidab, et ta on kooreta keedetud muna – või hoopis Saatan ise. Eks valige. See mees kas oli ja on Jumala Poeg või hullumeelne või midagi hullemat… Võite sundida ta vaikima, tema peale sülitada või tappa ta nagu deemoni; või heita end tema jalge ette ja kutsuda teda Issandaks ja Jumalaks. Aga ärge ajage üleolevat mõttetust, nagu oleks ta suur õpetaja. Seda valikut pole ta meile jätnud. Ta pole seda kavatsenudki.”

Erki Tamm, pastor

Comments are closed.