Oleks vaid ilma

Oleks vaid ilma

Erinevate rahvaste jaoks tuleb J(j)umala teema üles erinevatel põhjustel. Eestlastel vist paljuski seoses ilmaga.

Nii sageli ei vaadata taeva poole ega õhata „annaks ilma“, kui vihmasel suvepäeval. Taevataadist tehakse juttu pea igas laulupeoeelses intervjuus. Tegelikult on nii Vanas kui Uues Testamendiski hulgaliselt lugusid palvetest põua või sadude lõppemise pärast. Siin pole rahvastel suurt erinevust.

See on surmajärgse elu kõrval sfäär, kuhu inimese mõistus ja jõud peaaegu üldse ei küüni. Peale prognoosimise. Just sellepärast jõuavadki muidu uskmatute palved koos usklike omadega Jumalani. Kui läheb õnneks, rõõmustatakse taevataadi soosingu üle. Kui mitte, tunduvad taevased jõud pahuratena.

Jeesuse kuulsaimas kõnes, mäejutluses, avab ta ka sellel teemal Isa tegelikku meelsust. Poeg tunneb ju Isa. Ning nagu korduvalt korratakse rõõmsate laulu-ja tantsupeoliste kohta fraasi – olenemata ilmast – kehtib see ka Jumala armastuse ja headuse kohta iga inimese suhtes.

„Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks – tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!“  Matteuse 5:43-45

Pastor Erki Tamm

Comments are closed.