Tallinna Kalju Baptistikogudus

90ndate aastate alguse usubuum, statistikas kinnitust ei leia. Eesti Kirikute Nõukogu poolt korraldatud küsitlused 20 aasta vältel („Astu välja rahva hulka“, Artikleid ja arutlusi eesti elanikkonna vaimulaadist, 2012) tõendavad hoopis vastupidist. Religiooni pidas tähtsaks 1990. a. 18% küsitletud eestimaalastest, 1999. – 21%, 2008. – 24%. Siinkohal vastanud ise määratlesid religiooni sisu. Eestlastest vastanute jaoks . . . → Read More: Järelduste tegemise aeg

Põnev on raamatut lugedes tajuda, justkui loeksid oma mõtteid, mille keegi teine on kirja pannud.

Aasta viimase nädala alguses olin palves Jumala ees. Otsisin vastust küsimusele, mille sõnastas evangelist Markus, kui ta kirjeldab jüngrite suutmatust aidata langetõbist poissi. Just õigel hetkel saabub Jeesus ning haige tuuakse tema juurde. Muidugi tervendab ta poisi mängleva kergusega . . . → Read More: Kes aitab hädasolijat?

Vanasti õpetati lapsi: „Karda Jumalat ja austa valitsejaid!“ Täna julgustatakse demokraatlikus ühiskonnas valitsejaid kritiseerima. Kui jutt läheb aga Jumala peale, ja tõsiselt-mitte lõõpimisi, siis endiselt tekitab see ebakindlust. Miks? Sest kõik tundmatu tekitab hirmu. Ja inimesed ei tunne Jumalat. Hoolimata sellest, et sõna „jumal“ on üks tuntumaid ja tarbitumaid ehk kogu maailmas, aga täidetud . . . → Read More: Ära karda Jumalat! Ta armastab sind.

Öeldakse, et kui sa näed vajadust, mis su südame valust kokku tõmbuma paneb ning tunned, et võiksid midagi teha lahenduse toomiseks, siis just selles on su kutsumus. Kui ma tegin oma valiku minna õppima usuteadust 21 aastasena, ei tundnud ma mingit maailmavalu. Olin noor ja üpris muretu. Järgisin vaid isa eeskuju. Tagantjärgi . . . → Read More: Läkitatud – kuhu ja milleks?

Kui sageli oled sa öelnud: „Ma ei suuda seda!“ või „See on võimatu!“? Tegelikult väljendame sellega oma seniste kogemuste piiratust või ka hirmu ja soovimatust muudatuste ees. Oma vennale raamatut ette lugedes ütles poiss vanemale õele: „Mina ei õpi kunagi lugema!“ Tegelikult oli see vaid pealehakkamise ja paari kooliaasta küsimus. Mõtle, mis on need . . . → Read More: Saab ka teisiti

Suurtel pühadel on palju kihistusi, mida ajaloos erinevad kultuurid neile külge poogivad. Suvine ja talvine pööripäev on nagu kaks poolust, mille ümber aasta pöörleb ja mida erinevad rahvad omal kombel tähistavad. Jaanipäevaga hakkab päev lühenema, jõuludega aga pikemaks muutuma. Isegi elektri ajastul pole see tähtsusetu. Kui oodatud on esimeste kevademärkide ilmumine. Rääkimata suvesoojaga akude . . . → Read More: Kuu mõte – jaanipäeva kristlikkusest

Maikuule annavad värvi kevad, koolilõpetajate närvidemäng ja muidugi emadepäev. Sel tähtpäeval on pehme kõla. Kuid argipäev osutub sageli hoopis karedamaks.

Värskest uuringust «Doing Better . . . → Read More: Otsides elu õnne

Kuulsin vahva loo kaheaastasest poisist. Ta seisnud kodus teleri ees ja üritanud ekraani puudutuste kaudu muutuma panna. Kuid midagi ei juhtunud. Tal olid mitmed mänguvahendid, millel oli puutetundlik ekraan, kuid nüüd seisab ta teleri ees ja tema puudutusest ei muutu midagi. Üks ja seesama programm läheb edasi omasoodu. Ja väike poiss ärritub järjest rohkem. . . . → Read More: Puutetundlik kogudus