Tallinna Kalju Baptistikogudus

Alistumisest ja armastusest abielus

Erki Tamm — Mon, 07 May 2012 08:49:20 +0000

Alistuge üksteisele Kristuse kartuses, naised oma meestele otsekui Issandale, sest mees on naise pea, nagu Kristus on koguduse pea, olles ise ihu päästja. Nagu kogudus alistub Kristusele, nõnda alistugu ka naised meestele kõigis asjus.
Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi, et kogudust iseenda ette seada kirkana, nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu. Nõnda peavad mehedki armastama oma naisi nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast. Keegi pole ju kunagi vihanud iseenese ihu, vastupidi, ta toidab ja hellitab seda nii nagu Kristus kogudust, sest me oleme tema ihu liikmed.
“Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks saavad üheks.”
See saladus on suur: ma räägin Kristusest ja kogudusest. Igal juhul armastagu ka igaüks teie seast oma naist nii nagu iseennast, aga naine kartku meest! Efeslastele 5, 21-33

Laulatustel on mu pastorist isa noortele ikka öelnud: kui sa tahad õnnelikuks saada, siis ära abiellu kunagi! Kui sa tahad kedagi teist õnnelikuks teha, siis see on jumalik tee. Võite nüüd muidugi küsida pärast teenistust, et kas mu isa on õnnelik mees? Ta on ju abielus. Või on ta suutnud mu ema õnnelikuks teha? Võin vaid öelda, et mina olen tänulik nende eest.

Piibel ei ole õhku kirjutatud raamat, vaid Jumala sõnum inimestele. Sõnum sinna, kus inimene elab oma elu ja otsib lahendusi. Perekonnasuhted, abielusuhted on inimese ja Jumala suhete kõrval kõige fundamentaalsemad, mille peale ehitub kogu elu ja kogu ühiskonnakorraldus. Sellepärast Piiblis räägitakse sellest palju. Ma usun, sa oled minuga nõus – nendest suhetest loodetakse kõige rohkem. See on unistuste maailm, kus inimliku suutmatuse ja tahtmatuse tõttu ennast suunata ja valitseda, rikutakse sageli mitte üksnes pereliikmete päev ja tuju, vaid võib rikutud saada kogu elu.

Inimestel on selles küsimuses väga erinevaid kogemusi. Ka väga valulikke. Ma tean, et sa võid tunda end petetuna, ebaõnnestujana suhetes. Võibolla on olnud möödunud nädalal keerulisi olukordi su perekonnas, võibolla elad sa pikemat aega emotsionaalse pinge all suhete tõttu sinu abikaasaga. Ehk pole võimalik enam midagi muuta minevikus, sest sa pole suutnud ühist elu koos hoida ja arendada. Kuid ma julgustan meid kõiki täna tulema Jumala, meie Looja ette, et tema meile õpetaks oma teed ning Püha Vaim võiks aidata terveneda minekuhaavadest, sest kindlasti pole Jumala plaanid su elu jaoks lõppenud. See on mu palve Jumala ees.

Üks luksust ehk majanduslikku edukust uurinud närvihaiguste arst 17. ja 18. sajandil, Bernard Mandeville (1670-1733), on öelnud: „Eelkõige on majandusliku edu oluliseks aluseks saamahimu, uhkus, kadedus ja aplus, mitte sõbralikkus ja lahkus.“ Piibli keelepruugis öeldakse, et „lihahimu ja silmahimu ja elukõrkus“ pole Jumalast, vaid iseloomustavad temast äralangenud maailma. Kuid need ei käivita vaid turumajandust, vaid sageli stimuleerivad ka suhete tekkimist, arengut ja lõpetamist. Abielu ja mehe-naise püsisuhted on meie ühiskonnas haiged just selle tõttu. Mitte teise õnn, vaid omaenda ihade rahuldamine kujuneb sageli suhete käimatõmbajaks. Kui üks partner (väljend, mis tuleb majandusest ja on asendanud paljude jaoks abikaasa mõistet) ei suuda minu igatsusi rahuldada, leian kellegi, kes vastab paremini mu vajadustele. See, mida me lugesime Jumala sõnast, on kristlik nägemus sotsiaalsetest suhetest. Vastand enda maksmapanekule ja omaenda õiguste nõudmisele.

Apostel Paulus räägib kolmest printsiibist suhetes: alistumine, armastamine ja hoolitsemine. Nende printsiipide aluseks on Jeesuse Kristuse isik ja tema elu ning tema loomuse eeskuju, mis juhib meid tagasi Jumala juurde, kes on meid loonud.

„Alistuge üksteisele Kristuse kartuses,“ ütleb Piibel. Inimliku kõrkuse üheks põhjuseks on jumalakartuse puudumine. Kui kaob aukartus ja vastutus Jumala ees, tõstame me pukki millegi või kellegi teise. Sageli saab selline inimene ise viimseks tõeks. Nii mees kui naine, lihtne tööline ja ettevõtte juht – iga inimene on kutsutud austama Jumalat ning tema seadusi. See on meie ühine alus. See on kristliku abielusuhte alus – nii mees kui naine alistuvad Jumala seadustele ja tunnustavad Jumala õigussüsteemi. Nii mees kui naine vastutavad isiklikult Jumala ees oma otsuste, käitumise ja kohusetäitmisega. Sellelt pinnalt kutsub Paulus alistuma ka üksteisele. Paulus pole filosoof, vaid Jeesuse järgija. Kirjas Galaatlastele (2, 20) kirjutab ta oma uuest elutunnetusest peale kristlaseks saamist: „nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.“ Loomisloos öeldakse mehe ja naise suhte kohta, et „neist saab üks liha“. Laulatusel on seda väljendit paljudel lihtsalt kentsakas kuulda. Kuid abielusuhte arenedes avastavad inimesed, et kõikeliitev armastus on haihtunud. Tegelikult just nüüd, kui hakatakse elu erinevates olukordades märkama teineteise erinevusi, vajatakse armastuse jõudu lahenduste leidmiseks. Kõik Jumala tõotused ei täitu ime läbi! Meil tuleb need ellu viia Jumala juhtnööride järgi. Chuck Snyder raamatus „Mehed, nagu nad on“, räägib oma avastusest peale abiellumist oma naise Barbiega, kui erinevad nad siiski olid. Ta tunnistab, et ainus ühine asi, mida ta suutis välja mõelda, oli nende ühine pulma-aastapäev.

Paulus ei karda kasutada „ühe ihu“ metafoori, et võrrelda inimese suhet Kristusega. Ta ise ütleb, et elab nüüd uues ihus, mille pea on Kristus. Kui palju heidetakse nalja perekonnapea ja seda pöörava kaela üle?! Kuid mulle tundub, et selle taga on suutmatus uut olukorda lahti mõtestada, „ühe ihuna“ koordineeritult tegutseda. Need naljad sünnivad võimuvõitlusest, enda tahte maksmapanekupüüdest, kus keegi pole valmis oma ihades ja plaanides järgi andma. Paulus ütleb, et nii nagu koguduse eesmärk teostub koguduse alistumises Kristusele, kes kogudust armastab oma ihu ohverdamiseni tema heaks, nii peab naine alistuma mehele, kes teda peab armastama just samapalju kui Kristus kogudust armastas.

Matteuse evangeeliumis on lugu Jeesuse kahest jüngrist, kelle ema üritab Jeesust moosida, et see tema poegadele tulevas Jumala kuningriigis soojad kohad muretseks. See on tegelikult naeruväärne. Kuid Jeesus kutsub jüngrid ja arvatavasti ka nende pereliikmed enda juurde ja räägib neile: “Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal. Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane, nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!” (Mt 20, 25-28). Kas selline suhtumine võiks ka mehe-naise suhteid aidata korraldada?

Liiga sageli püütakse eelnevalt naise alistumise küsimus ära lahendada, kui ennastohverdava armastuse üle mõtlema hakatakse. Arvan, et ükski suhe ei toimi alistumise-armastamise loomulikus koostoimimises.

Hakkasin mõtlema sellega seoses Jeesuse provokatiivsele teole, kui ta jüngrite jalgu pesi. Kas nii käitub koguduse pea? Kus on tema au ja väärikus? Uhke Peetrus oli häiritud. Tema kujutas end juhirollis hoopis teistsugusena. Kas ka see pilt võiks sobida perekonnapeale eeskujuks, kuidas armastada Jeesuse, koguduse pea eeskujul, oma naist? Eks ole see ju proovikiviks ka naiselikule uhkusele. Kas lubatakse end teenida? On neid, kes pilkavad vanu tavasid, kui mehed naistele mantli selga aitasid või ukse avasid. Vahel leitakse, et tänapäeva peresuhete üheks probleemiks on naiste materiaalne iseseisvus võrreldes kahe aastatuhandetaguse ajaga. Ei, ma ei arva nii. Kõrkus on probleem ja kõrkus hävitab teineteise vajadustele orienteeritud suhted. Alistumine on armastusevajaduse tunnistamine. Piiblis öeldakse: „Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne“ Fl 2,5.

Uues Testamendis võrreldakse kogudust Kristuse pruudiga. Kasutades sama analoogiat, ütleb Paulus, et Kristus hoolib oma pruudist, et kogudus oleks kaunis, et tema kleit oleks pleki ja kortsuta. Samamoodi paistab mehe armastus ja hoolitsus naise vastu välja tema näost ja olemisest. Mitte ainult lapsed ei peegelda kodus valitsevaid suhteid.

Erki Tamm, pastor

Maikuu kuu mõte

Erki Tamm — Mon, 30 Apr 2012 08:30:00 +0000

Eelmise aasta lõpus viisime Kalju koguduses läbi Koguduse Loomuliku Arengu (KLA) küsitluse, et hinnata Kalju koguduse tervist. Selleks küsitleti kolmekümmet koguduse elus aktiivselt osalevat erinevas eas inimest.

KLA Instituut Saksamaal on uurinud kogudusi üle terve maailma. Jõuti järeldusele, et terved ja kasvavad kogudused kannavad endas kaheksat kvaliteeditunnust: volitav juhtkond, andidepõhine teenimine, innukas vaimsus, tulemuslikud tööharud, inspireeriv jumalateenistus, mitmekülgsed väikegrupid, vajadustele suunatud evangelism ja armastavad suhted. Kogudus, kes tahab kasvada, ei tohi jätta tähelepanuta ühtki neist, sest elav organism on terviklik. Oluline on parandada aga kõige nõrgemaid külgi koguduse elus, sest tünni mahub nii palju vett, kui kõrge on kõige lühem laud tünnis.

Küsitluse tulemustest selgus, et Kalju koguduse kolm kõige enam arenenud valdkonda on vajadustele vastav evangelism, innukas vaimsus ja inspireeriv jumalateenistus. Vastajad hindasid kõrgelt seda, et evangeelses töös teenivad kaasa inimesed, kes on kogudusega alles ühinenud ning koguduses toimuv läheb korda koguduseliikmete sõpradele ja pereliikmetele. Oluliseks peeti kogudusena hädasolijate abistamistegevust. Kõige madalama hinnangu said mitmekülgsed väikegrupid. Kuigi vastanud tunnistasid, et nad tunnevad oma osadusgrupis end koduselt, siis grupijuhtide ettevalmistamises ja osadusgruppide huvis paljuneda, nähakse puudujääke. Küsitlusest nähtus ka, et sageli ei võimalda osadusgrupi keskkond isiklike probleemide jagamist. Puudust tuntakse ka usalduslikest sõprussuhetest koguduses. Vastajad tunnistavad enesekriitiliselt, et kui keegi teeb koguduses midagi hästi, siis ei olda kiitusega lahked. Siiski hinnatakse kõrgelt koguduse üldist, üksteist tunnustvat õhkkonda.

Mul on hea meel, et Kalju koguduse tegevus abivajajate praktilises armastamises, kannab vilja. Teenimistöö tegijad näevad tulemusi ja seda hinnatakse ka välljastpoolt. Koguduse inspireeriv jumalateenistus ja õhkkond on märk koguduse heast tervisest ning loob eeldused kasvamiseks. Kuid Jeesust järgiv elustiil peab saama osaks meie normaalsest ja igapäevasest suhtlemisest. Meie perekond on esmane osadusgrupp, kus praktilise usuelu kaudu õpitakse Jeesust järgima. Kuid kõigil pole usklikke peresid. Seepärast on tähtis koguduses luua usalduslikke keskkondi, kus saab jagada oma elus toimuvat, õppida üksteise kogemustest ja Jumala Sõnast ning eespalves teenida üksteist. Osadusgruppides peavad olema teretulnud ka mittekristlastest sõbrad. Jeesus kõneles küll suurtele rahvahulkadele, kuid sügav osadus sündis lähemate jüngritega aega veetes. Kui sul veel puudub lähem osaduskond, milles sina kaasa teenid, siis loo see mõne inimesega või ühine juba olemasolevaga. Kui sa ei tea kust või kuidas alustada, küsi nõu koguduse karjastelt.

Koguduse ja iga kristlase kasvujõud tuleb Jumalalt (Mk 4,26-29), kuid koguduse tervise ehk kvaliteedi arendamine sõltub meist endast. Mõtle siis ka isiklikult nende kaheksa kvaliteediomaduse peale oma elus ja teenismitöös ning vaata, milles vajad edasiarenemist, et olla terve ja viljakas.

Erki Tamm, pastor

Eesti EKB Koguduste Liidu aastakonverentsi läkitus koguduste liikmetele

Erki Tamm — Wed, 25 Apr 2012 11:41:18 +0000

„Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat“ (Hb 12:14)

Meil on põhjust olla liiduna tänulik liikmete ja koguduste arvulise kasvu eest viimastel aastatel. Usume, et Jumal kingib ka alanud aastal noori ja vanu, kes võtavad vastu Jeesuse Kristuse kui isikliku Päästja ja Õnnistegija. Samal ajal näitavad Eesti Kirikute Nõukogu poolt korraldatud sotsioloogilised uurimused, et eesti usklikkonnas on viimase aastakümne jooksul järsult vähenenud Piibli lugemine, isiklik palveelu ja jumalateenistuste külastamine. Selle põhjuseks on ühiskonnas levinud materialism, relativism ja hingeline tühjus. Siiski on kasvamas nende inimeste arv, kes otsivad nn „oma usku“ ja selle läbi vaimset tuge.

Jeesus Kristus ütleb: „Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas.“ (Mt 5:14) Me seisame silmitsi ajastu väljakutsetega. Selles olukorras on Jumala soov: „Olge pühad, sest mina olen püha!” (1Pt 1:16; 3Ms 19:2)

Mida tähendab pühadus kaasaja maailmas? Me teame, et meie enda tehtud pühadus lõppeb ikka ja jälle käsumeelsuses ja silmakirjalikkuses ning põhjustab tülisid ja vastuolusid. Jumal on pühimast pühim ja mõistab oma pühaduse suuruses terve inimmaailma ja meie igaühe patusust ja päästmise vajadust. Ta võtab enda peale evangeelse missiooni, läkitades meidki Jeesuse nimel päästvat rõõmusõnumit kuulutama. Meid päästeti ja on pühitsetud Kristuse ristiohvri läbi. „Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi.“ (Ef 2:13) Tema armastus on meid päästnud pühale elule, Tema armastus kutsub meid üles „Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks.“ (Rm 12:1) Jumal otsib pühendunud inimesi. Meie pühendumine Jumalale väljendub palves, Pühakirja lugemises, osaduses oma kogudusega ja oma usu tunnistamises armastuse tegudes ja sõnas. Pühad inimesed on ühiskonna südametunnistus. Nad manitsevad ja trööstivad, nad nutavad ja kannatavad, nad rõõmustuvad Pühas Vaimus, nad on Jumala tööriistad ja kanalid. Nad näitavad üleloomulikku reaalsust. Nad kehastavad Kristuse eeskuju ja lootust. Sellepärast „ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.“ (Rm 12:2)

Helisegu 2012. aastal meie südameis Oskar Olviku viisistatud ja kõigile põlvkondadele tuntuks saanud laul:

„Võta aega olla püha, rohkem paluda;

Päästja armu sisse jääda, Sõna uurida;

armastada kõiki, nõtru aidata;

nõuda Päästja riiki, ennast kaotada.“

Tartu Salemi kirikus, 9.–10. märtsil 2012. aastal

Tähista Tervenemist taastumisprogramm

Erki Tamm — Mon, 23 Apr 2012 08:37:37 +0000

Mitte ainult sõltuvused, vaid ka mineviku hingehaavad ja halvavad harjumused on need, mis ei lase rõõmu tunda elust endal ega neil, keda armastatakse.

Keren Smith

Rob ja Karen Smith juhivad Uue Lepingu Koguduses (New Cavenent Church) Californias Tähista Tervenemist programmi, millest võtab osa 400 inimest. Selle juurde jõudmiseks oli neil ka isiklik põhjus – nende pere ähvardas puruneda Rob’i alkoholi ja narkosõltuvuse tõttu. Karen ei pelga tunnistada, et ka temal oli oma kauapeidetud teema – 10-aastasena kuritarvitas teda seksuaalselt 17-aastane naabripoiss. Tapmisähvarduse tõttu ei rääkinud ta läbielatust kellelegi, kandes hinges häbikoormat. Need on vaid mõned lugudest, millega inimesed tulevad Tähista Tervenemise programmi. Rob on endine ameerika jalgpallimängija – tõsine mehemürakas. Seetõttu kõlavad ta sõnad päris tõsiseltvõetavana, kui ta rahva ette tõsuseb. „Me lubame teile kahte asja: „Me armastame teid seal, kus te oma eludega olete, aga me ei jäta teid sinna. Me tuleme teie kõrvale ning ükskõik, milline on teie mure või probleem, me aitame teid sellest läbi tulla ning Jumala abiga sellest vabaneda.“

Rob Smith

Nende koguduse pastori, Jän van Oosten’i sõnul, on nende kogudus viimaste aastate jooksul tunduvalt muutunud. Oma jutluses Kalju kirikus ütles ta, et sageli kogudustena tehakse nägu, et elavanti elutoas pole. Kuigi probleemid inimeste eludes on nii ilmsed ja karjuvad. Täna armastab ta oma kirikus just seal jutlustada, kus kogunevad Tähista Tervenemist programmis uue eluhingamise saanud inimesed. „Nad elavad jutlusele väga elavalt kaasa – mulle meeldib see.“

Kalju koguduses alustati Tähista Tervenemist väikegruppidega üle kahe kuu tagasi. Lisaks sellele korraldatakse suuri koosolekuid, kus inimesed jagavad lugusid oma eludes toimunud muutustest. Võimalustest ühineda väikegruppidega või toimuvatest suurtest koosolekutest antakse teada Kalju koguduse kodulehel.

Pastor Jan van Oosten juhib täna 1700-liikmelist kogudust, mille rajamise juures ta ise oli.

Erki Tamm, pastor

Kalju ja Laitse kogudused teevad koostööd

Katri Tammsaar — Tue, 10 Apr 2012 19:47:54 +0000

EKB Koguduste Liidus on igaaastane traditsioon koguduste jagamine eespalve kogudusteks. 2012. aastal on Kalju koguduse eespalve koguduseks Laitse kogudus.

Lisaks eespalvele on mõlema koguduse soov ka midagi ühiselt ja praktiliselt ära teha. Ülestõusmispühade pühapäeval külastas Kalju koguduse esindus Laitse koguduse jumalateenistust. Hommikusel jumalateenistusel jutlustas pastori abi Vilver Oras, sellest, mis saab peale Jeesuse ülestõusmist. Jeesuse ülestõusmine omab iga ühe jaoks tähendust vaid sel juhul kui me kohtume ülestõusnud Issandaga oma eluteel, tunneme Ta ära ja läheme edasi koos Temaga, jagades lootuse sõnumit teistele nii nagu seda tegid esimesed jüngrid – aega viitmata.

Katri Tammsaar tunnistas sellest, kuidas Jumal juhib meid loomulike protsesside ja eluolukordade kaudu elu ja igaviku muutvate sündmusteni.

Kogunemine kohe algavale Alfa-kursusele

Pealelõunal alustas Laitse kogudus kristluse algtõdesid tutvustava Alfa kursusega. Esimesel korral oli koos meeskonnaga osalejaid 24 ning juurde on oodata veelgi huvilisi. Mitmed inimesed olid lausa esimest korda koguduse korraldatud üritusel.

Esimese tunni „Kristlus – igav, iganenud ja kasutu?“ loengu järel jaguneti arutelugruppidesse, et igaüks saaks omi mõtteid jagada. Õhkkond kursusel oli väga soe ja rõõmsameelne.

Kalju kogudus on otsustanud pühenduda koostööle Laitse kogudusega sellekevadiseks Alfa kursuseks aga kindlasti on eespalvekogudustel sel aastal veel muidugi võimalusi ühiseks osaduseks. Soovime olla kogudused, kes teenivad nii palve kui ka tegudega. Algus selleks on igatahes tehtud!

Erinevad teed Jumala juurde

Erki Tamm — Mon, 09 Apr 2012 07:35:35 +0000

Elerin oma lugu jutustamas

Ülestõusmispüha eel, Vaiksel laupäeval, ristiti Nõmme palvelas Elerin ja Katrin, kes pühapäeval õnnistati Kalju kogudusse.

Oma Jumala juurde tulemise lugu jutustades tunnistasid nad, kui erinev see võib olla. Katrin rääkis, et on alati kogenud Jumala hoidmist. Vanaema eestkoste Jumala ees oli nii iseenesestmõistetav. Kuid ühel hetkel ta mõistis, et tuleb pöörata ka oma nägu Kristuse poole. Elerini taust oli kristlusevaba. Kuid teda panid järele mõtlema üksikud, juhuslikult kuuldud laused, nagu näiteks: „Näe, kui kaunilt on Jumal maailma loonud.“ Lõpuks otsustas ta end täielikult Jumalale anda, et ükski muu jõud ta elu ei kontrolliks.

Kohutav on ilma Jumalata elada

Erki Tamm — Mon, 09 Apr 2012 07:09:37 +0000

Üle kahekümne aasta tagasi, kui valmistusin kogudusetöö jaoks usuteaduslikus seminaris, korraldas toonane rektor Peeter Roosimaa praktikumi Rakvere haiglas. Elasime kaasa ühe uue ilmakodaniku sünnile, jälgisime pimesoole eemaldamist, aga kohtusime ka ühe töötajaga, keda nimetati elustamisõeks. Mäletan siiamaani jutuajamist temaga. Ta rääkis patsientidest, kes tema arvates oleks pidanud kindlasti ellu jääma – neil olid kõik eeldused, aga nad surid. Kuid oli ka neid, kellele keegi ei andnud lootust ja nad tervenesid ning jätkasid elu. Ta tunnistas, et kuigi pole usklik, ei oska ta seletada paljude taoliste juhtumite põhjusi muu, kui sellega, et keegi suurem on meie elude üle.

Ülestõusmispühadega tähistame Jeesuse Kristuse ülestõusmist surnuist. Oleme sellega sattunud lunastusloo keskele. Sageli mõtleme, nagu seda väga sarkastiliselt kirjeldab Voltaire oma ulmeloos „Mikromegas“, et see maailm ja meie elu koosneb vaid meie enda väiksematest ja suurematest tegemistest ja sellest saabki kokku ELU. Siiski tundub tõde olema pisut erinev sellest. Nagu kirjutab Paise Pascal: „Usk ütleb küll seda, mida meeled ei ütle, aga see ei tähenda, et usk oleks vastuolus meelte poolt nähtavaga. Usk on lihtsalt kõrgemal sellest.“ Kannatusaeg ja ülestõusmispühad meenutavad meile, et justnimelt kuskil kõrgemal käib arutelu meie elude üle siin Maal. Evangeeliumid jutustavad, et Jeesuse lunastav surm ja ülestõusmine on toimunud meie pärast, et kõrvaldada patt ja patu süü meie eludest ning saaksime tagasi rõõmu Jumala lapseks olemisest.

Jeesuse sõbra Laatsaruse surma järel kohtub ta tolle õe Martaga ning ütleb: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb“ (Jh 11, 25). Seda, mis juhtub Jeesusega ristil ja ülestõusmises, võib mõningasel määral võrrelda penitsilliini avastamisega 20 sajandi algul, tänu millele suudeti päästa paljusid inimesi haigustest, mida enne ei suudetud ravida. Algas antibiootikumide ajastu. Jeesuse surmast ülestõusmine on veelgi radikaalsem – temasse uskujatele ehk tema järelkäijatele avaneb igavese elu uks! Just nii nagu seda kirjeldab apostel Paulus: „ Jumal on teinud elavaks ka teid, kes te olite surnud oma üleastumistes ja pattudes…Aga Jumal, kes on rikas halastuselt, on meid koos Kristusega teinud elavaks oma suure armastuse pärast, millega ta meid on armastanud, kuigi me olime surnud üleastumistes – armu läbi te olete päästetud! -, ning on meid koos temaga üles äratanud ja asetanud taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses…“ (Ef 2:1,4-5).

Kuulsin hiljuti loo Ema Teresa rajatud viimasest kodust surijatele Calcuttas. See paik oli endine hinduistide pühapaik, mille linn andis ema Teresa õdede käsutusse. Nad kogusid tänavatelt surijaid eesmärgiga jagada neile parimat – Kristust nende ellu, enne kui nad lahkusid siit ilmast. Inimeste kohta, keda nad sinna tõid, kelle haavu pesid ning keda toitsid, öeldi, et „nad elasid nagu loomad, aga surid nagu inglid“. Seda suudab Jumala armastusest innustatud süda. Selles filmis jagas ema Teresa ka üht unenägu, kus ta oli olnud taevas ning vestelnud Peetrusega, kes ütles talle: „Mine tagasi maa peale, sest taevas ei ole slumme.“ Jumala eesmärk on tuua taevas tagasi meie ellu. Ka sinna, kus on olnud põrgu, tupikolukorrad.

Hiljuti mu abikaasa sõitis Tallinna tööle ja auto kumm läks katki. Olin juba varem Tallinna läinud ning sõitsin nüüd tagasi, et teha see väike mehetöö ära. Paraku kõik nii lihtsalt ei läinudki. Kõigepealt avastasin, et rattavõtit autos polnudki. Kui olin selle lähimast autoremonditöökojast laenanud, siis avastasin, et ratta poldid olid nii kõvasti kinni keeratud, et mina neid lahti ei saanud. Hakkas sadama paksu lörtsi ning olin üpris närvis. Istusime teise autosse ning helistasime autoabisse. Korraga märkasin telefoni kõrva ääres hoides mu autost mõned meetrid eemal piiritulpa. See oli tavaline meetri pikkune toru. Just seda vaja oligi. Nüüd oli jõudu palju rohkem ning hirmsa kriuksumise saatel tulid kõik poldid ükshaaval lahti. See võrdlus on ebatäiuslik, kuid nagu ühes vanas laulus öeldakse, me „näeme vaeva asjata, unustades paluda“. Jumal tahab sinuga jagada kogu elu potensiaali. Ära ela poolikult, vaid tõuse sinagi üles ja pöördu usupalves ülestõusnud Jeesuse poole ning ela täisväärtuslikku elu, igavest elu.

Maailma kohta, kus ema Teresa tegutses ütles ta: „Kohutav on ilma Jumalata elada.“ Jumal on saatnud oma Poja Jeesuse, et saaks võimalikuks totaalne muutumine. Piiblis öeldakse Jeesuse tegevuse kohta, et tema on meie pääste rajaja, kes “viib kirkusesse paljud” (Heebrealastele 2:10).

Pastor Erki Tamm

Kalju koor külas Haapsalus

Erki Tamm — Tue, 28 Feb 2012 08:01:38 +0000

Tallinna esimese baptistikoguduse (Kalju) koor ja pastor külastas 26. veebruaril Haapsalu Baptistikogudust. Eesti esimene baptistikogudus tähistas oma 128. aastapäeva kolmapäevast pühapäevani väldanud evangeelsete teenistustega, kus mitu inimest tunnistas Jeesuse oma elu Päästjaks.

Pidulikul tänujumalateenistusel laulis Kalju koguduse koor Tallinnast. Jutlustas Eesti EKB Koguduste Liidu peasekretär, pastor Erki Tamm. Tervitusi toodi nii Eesti- kui Soomemaalt. Rohkesti osalenud inimesed said osa nii aastapäevateenistusest kui -armastussöömaajast. “Rõõm oli palvetada inimestega, kes oma elu Jumalale anda soovisid,” tunnistas pastor Tamm. Samas avaldas ta tänu koorile: “Üks pöördunuist ütles, et teda eriliselt puudutas ka laul, mida koor esitas.”

Paastuaja pühitsemine

Erki Tamm — Tue, 28 Feb 2012 07:51:45 +0000

Paastuaja pühitsemine pole olnud baptisti- ja vabakogudustes üldlevinud tavaks, erinevalt tradistioonilistest kirikutest. See ei tähenda, et me ei paastuks. Meenuvad kirglikud paastupäevad metsanduskoolis õppides, kui äsja usklikukssaanud noorte meestega pühendusime palvele ja paastule. Loobusime mõneks päevaks täielikult toidust. Omamoodi müstiliselt põnevgi oli see pühendumisaeg. Elevusttekitav. Kriitilistel eluperioodidel on olnud see minu jaoks üks viis tähelepanu koondamiseks olulisele, haaramisele Jumala järele. See on olnud omamoodi taevariigi ründamine (Mt 11,12), et saada osa Jumala poolt kavandatust, mis aga seni kättevõitlemata.

Olen kuulnud ütlemist, et mis Jumal oma armust annab, seda ta annab ega minu palve või tahtmine sellele midagi juurde lisa. See on vale, sest Jeesus ütleb: „Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!” (Lk 13,24). Paulus toob eeskujuks sportlased, kes auhinna pärast pingutavad: „Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate!” (1Kr 9,24). Kui Jeesuse jüngrid olid häbisse jäänud langetõbise poisi tervendamisel, ütles Jeesus: „See tõug ei lähe välja millegi muu kui palve ja paastumisega.” (Mt 17,21).

Kui oma aju potensiaalist kasutab keskmine inimene ära vaid 5%, siis kui palju kasutame ära Jumala poolt meile mõeldud võimalustest? Siiski pole „Jumala annid“ riiulil reas. Neid ei saa (ohvri)raha eest osta ega piisa koguduses käimisest (vastandina koguduseks olemisele). Täpselt nagu aju võimalused avarduvad vaid selle kehaosa sihipärase ja aktiivse rakendamise teel, kasvab meie sinepiiva usk vaid läbi palve-ja paastupraktika.

Paastuaja eel pidasime ka oma perega plaani, kuidas sel ajal oma kodust elu korraldada. Imetlesin lapsi, kes heal meelel kaasa mõtlesid. Igaüks meist leidis oma eluringist probleemi või väljakutse, mille pärast ta palvetamisele pühendub. Üheskoos palvetades toetame üksteist. Samuti teeb igaüks otsuse, millest ta mingiks ajaks loobub. Lapsed kindlasti mitte tavapärasest söögist ja joogist, aga miks mitte maiustustest, ebatervislikust (kuid vägagi ahvatlevast) toidust või meelelahutusest. Eks vaatame, kuidas see meil välja tuleb, kuid igatsen koos oma perega kogeda Jeesuse tõotuse ellurakendamise tagajärgi, et “kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud.” (Fl 3,12). Kirjutan seda julgustuseks ka sinule. Tee katse!

Pastor Erki Tamm

Jumala vägi – ainus, mis suudab muuta inimsüdant

Vilver Oras — Mon, 27 Feb 2012 12:41:30 +0000

Jumala vägi kui tee tõelise vabaduseni – Rm 8:3-4

Iga riik maailmas rajaneb seadustele, mille ta on ise ette näinud, samuti kohustustele, mille ta on rahvusvaheliselt endale võtnud ning, mille täitmist ta on kohustatud ka ise tagama. Ka Jumala riik on rajatud seadustele. Jumala enda seadustele ja Jumal on see, kes tagab ka nende täitmise. Jumala seadused on inimesel ilmutatud Jumal sõnas. Jumal on oma sõna kaudu andnud teada inimestele, mida Ta neilt ootab. Kuid isegi selline seadus on võimetu inimloomuse tõttu. Me oleme võimetud täitma seadust, olgu see siis oma riigi või veel enam Jumala seadus. Meid takistab meie oma loomus – liha. Kuid see ei vabanda meid. Millises riigis me saaksime ennast vabandada seaduse rikkumise suhtes, sellega, et me lihtsalt ei suuda seadust täita?! Pealegi ei suuda ükski riigi seadus selle kodanike sisemiselt muuta. See kuivõrd ma riigi seadusi täidan ja austan sõltub tegelikult sellest kuivõrd olen ma sellise austava mõtteviisi sisemiselt omaks võtnud. Seadus ise võib mind küll hirmutada ja karistada aga mitte muuta minu loomust.

Jumal Isa ei anna meile ainult käsu ja seadused vaid ka väe Tema seadusi täita. Mida tähendab võim, vägi. Äriringkondades tähendab see võimu inimesi tööle võtta ja lahti lasta. Võimalusi luua toimivaid strateegiaid või uusi ressursse. Rahvusvahelises poliitikas tähendab võim riigi majandusliku rikkust või sõjalist võimsust. Mõlemad jõud annavad võimalusi mõjutada neid, kes on vähem mõjukad.

Piibel räägib meile aga Jumala väest, sellest milline see on. Jumal on oma väge ilmutanud kõigepealt oma loomingus. Näeme seda lugedes näiteks psalmide raamatu kirjeldusi Jumala väe ilmingutest looduses. Jumala vägi ilmsiks loomisloos, kui Jumal oma sõna kaudu, nii nagu Ta siin maailmas, tegutseb loob maailma.

Seejärel demonstreerinud oma väge sekkudes oma rahva, Iisraeli ajalukku, neid juhtides ja ka korduvalt päästes. Ka siin ilmub Jumala vägi Tema sõna kaudu, andes rahvale ja selle juhtidele teada, mis nad peavad tegema, et toimuks muutus ja et nad võiksid jääda elama.

Jumala vägi on võimas, see on suurem kui mistahes sõjavägi (Psalm 20:8 „Ühed ülistavad vankreid ja teised hobuseid, meie aga Issanda, oma Jumala nime.“).

Jumala vägi on üle maiste valitsejate. Maistel valitsejatel on vägi ja võim rahvaste üle vaid seetõttu, et Jumal lubab seda (Jh 19:11 ütleb Jeesus Pilatusele: „Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt.“).

Kõige olulisem aga on, et Jumala väe kõige suurem võim ilmneb selles, et see suudab esile kutsuda muudatusi inimsüdames ja eludes.

Seda möönis ka väga lühidalt oma Vabariigi aastapäeva kõnes meie vabariigi president öeldes: „Või tuleneb ükskõiksus eetika suhtes sellest, et me pole enam suured kirikuskäijad? Mõni aeg tagasi võis lugeda ajakirjast Akadeemia, et me pigem usume üleloomulikesse jõududesse. Aga nende moraalikoodeks on senini mõistatus.“ Jumal on oma sõnas väga selgelt ilmutanud oma moraalikoodeksi ja Ta varustab oma riigi kodanikud väega, et seda normi täita.

Ainult Jumala väes suudab inimene korda saata suuri asju (Psalm 60:14 „Jumalaga me teeme vägevaid tegusid..“)

Me oleme alustanud oma koguduses Tähista tervenemist tööga. Räägime nendel õhtutel, kuidas me oleme üritanud siiani oma mineviku haavade või sõltuvustega hakkama saada ja, kui sa oled osas sellest grupist, siis see ilmselgelt ei ole aidanud. Meil ei ole olnud väge ja võimu nende üle. Kuid juba kolmandal kogunemisel peame me tunnistama, et ainult Jumalal on jõudu ja väge meid aidata, meie probleemides. Kui me ei ole seda valmis tegema ja me ei ole enda siseriiki, oma südant nõus Jumalale avama, siis ei saa Tema vägi meid ka tervendada.

Kõik inimesed on tegelikult oma jumalatute eludega selles olukorras, kus on vajalik kõige erilisemat ja dramaatilisemat Jumala sekkumist. Jumala väe ilmsiks saamist hoopis uuel viisil.

Jumal on seda ilmutanud, sest kõige suuremal määral on Jumala vägi saanud ilmsiks Tema lihakssaanud Sõna – Kristuse kaudu ristil ja Tema ülestõusmises ning võidus surma üle. See on jumalariigi täielik, Tema väe, võit patu üle, kõigi teiste võimude üle. Kuid selles võidus on veelgi enamat. See vägi ei saa ilmsiks ainult sel ühel hommikul vaid jätkab oma tegevust sealt edasi igas inimeses, iga päev.

Ainult Jeesuses, see on vägi muuta inimeste elusid igavikuliselt. See on midagi sellist, mida ei suuda ükski teine vägi. Selleks, et toimuks muutus inimeses peab see sõna, mille kaudu Jumal tegutseb saama lihaks ja ilmuma meile nähtaval ja tunnetataval, arusaadaval kujul. Me aga peame oma elud sellele avama ja alistuma Jumala väe tehtavale tööle meis. See on Jumala väe kõige võimsam ilmutus ja see on võimalik ainult Jeesuse kaudu.

Pastor Erki Tamm kirjutas septembris 2011 meie koguduse kuusõnasse: Kordaminek meie elus ja suhetes pole automaatne, vaid meil tuleb asuda teele, mis viib meid selles suunas: „Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta õpetaks meile oma teid ja et võiksime käia tema radu. (Miika 4:2)“

Ainult Jeesuse on inimest elustav vägi ja ainult usu kaudu saame astuda sellesse pidevasse elustavasse, tervendavasse ühendusse ning jääda sellesse iga päev. Jumala vägi saab meie kaudu, meie eeskujude kaudu, meie palvete kaudu, meie tegude kaudu ilmsiks ja tõeks teiste inimeste eludes. Jumalariik saab tõelisuseks maises riigis. Oleme selle riigi saadikud kui kanname endas Jumala väge ja laseme sellel oma elus ja elu kaudu tegutseda..

Ainult Jumala Püha Vaim suudab muuta inimest seespidiselt. Ainult Kristuse surma kaudu ja Tema vere varjus on võimalik inimesel täita Jumala seadust ja elada jumalariigi kodanikule kohast elu. Selline sisemine uueksloomine ei ole võimalik ühegi maise seadusega, isegi Jumala enda antud seadusega mitte vaid ainult Kristuses, selle taevase riigi kuningas, kui me täielikult võtame vastu Jumala pakutu, et Tema vägi võiks meid muuta ja Tema riik võiks meie kaudu suureneda.

Avagem siis oma elud sellele väele, laskem sellel endas ja enda kaudu tegutseda. Las see loob uueks meie enda sisemuse, kaotab meie puudulikkuse, näitab meile elu aga muudab ka meie kaudu inimesi ja maailma meie ümber. Miski ei ole võimatu kui me laseme Jumalal oma elus tegutseda ja tõstame Tema oma elus esikohale.

Ühel päeval saab Jumala vägi ilmsiks siis kummardavad kõik rahvad selle väe ees (Psalm 86:9 „Kõik rahvad, keda Sa oled teinud, tulevad kummardama Su ette, Issand, ja annavad au Sinu nimele.“).