Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub . . . → Read More: Palve – Isa kvaliteetaeg lapsega]]> „…kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada sünagoogides ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!

Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!

Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te teda palute.“ Matteuse evangeelium 6:5-8

Jeesus kutsub palvet uuesti lahti mõtestama. See on palve restart – mine oma koju, leia vaikne aeg ja koht ning kohtu Temaga. Vaid sina ja Tema. See on eelkõige suhte uuendamine Jumalaga. Jeesus räägib selles kohas kahel korral Isast. Temaga toimub see kohtumine.

Me räägime kvaliteetajast mehe ja naise vahel, laste ja vanemate vahel. Kuid mis sa arvad, millal ja kuidas võiks välja näha Jumal-Isa kvaliteetaeg oma lapsega? Kas pole nii, et kõige mõnusam aeg meil oma lastega on siis, kui ta avab sulle oma südant, siiralt jagab, mis ta tunneb ja igatseb. Kas Jeesus ei vihja just sellele, et mõista palve tegelikku olemust. Kohtumise väärtust. Ehk polegi tarvis neid paatoslikke ja lihvitud vaimulikke väljendeid, sest „Isa näeb varjatutki“. Nagunii ta teab, kuidas asjad tegelikult on, kuid ta tahab kuulda, mida tunneme ja mõtleme selle juures meie ise.

Juba prohvet Jesaja nägi lapse-isa suhte muutmist religioosseks kombetäitmiseks, kui kirjutas: „Kuna see rahvas ligineb mulle suuga ja austab mind huultega, aga ta süda on minust kaugel.“ Js 29:13. Võõralt kõlav kvaliteetaeg tähendabki muust häirivast ja tähelapanu nõudvast keskendumist vaid sulle endale ja Isale. Seal sünnib palve. Ralf Luther on kirjutanud: „Jumala ligiolemine, tema elu tungimine meie omasse, on kogu palvetamise mõte ja eesmärk.“

Jeesus ütles: „Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head neile, kes teda paluvad! Mt 7:11. Jeesus julgustab meidki jagama end Jumalaga, sest tunneb Pojana Isa südant.

Tähista tervenemist on piibellik ja tasakaalustatud programm hingelistest probleemidest taastumiseks.

Milleks on Tähista Tervenemist programm mõeldud? •    Sõltuvused, s.h kaassõltuvus •    Viha ja andestamatus •    Depressioon •    Lein •    Väärkohtlemise, traumaatiliste sündmuste, mittefunktsionaalse lapsepõlvekodu mõjud •    Raskete haigustega toimetulemine •    Raskused suhetes, sh inimeste kartus, kartus end Jumalale üle . . . → Read More: Alustab Tähista Tervenemist programm]]>  

Tähista tervenemist on piibellik ja tasakaalustatud programm hingelistest probleemidest taastumiseks.

Milleks on Tähista Tervenemist programm mõeldud?
•    Sõltuvused, s.h kaassõltuvus
•    Viha ja andestamatus
•    Depressioon
•    Lein
•    Väärkohtlemise, traumaatiliste sündmuste, mittefunktsionaalse lapsepõlvekodu mõjud
•    Raskete haigustega toimetulemine
•    Raskused suhetes, sh inimeste kartus, kartus end Jumalale üle anda
•    Soov kasvada Kristuses

Kuidas Tähista Tervenemist programm toimub?
12 sammu kaudu õpitakse taastama ja arendama suhteid kaasinimese ja Jumalaga. Analüüsitakse iseennast etteantud küsimuste abil, 8 piibelliku põhimõtte valguses. Jagatakse oma võitlusi väikegrupis (mehed ja naised eraldi). Palvetatakse üksteise eest. Igaüks tegeleb Püha Vaimu kaasabil oma küsimustega, ei paranda teisi vaid toetab.

Toimuvad kahesugused kokkusaamised

Üldkoosolek, mis on kõigile avatud ja kus toimub ülistus, sõnum, tunnistused, vaba vestlus väikegruppides sõnumi teemal, osadus ja palve.

12 sammu väikegrupid – iganädalase registreeritud osavõtjatega kogunemised, kus 8-12 kuuga töötatakse läbi Tähista Tervenemist materjal. Grupis toimub töö tunni materjaliga, kodus ette valmistatud küsimust-vastuste jagamine, palve, osadus.

Väikegrupid toimuvad Kalju kirikus teisipäeval kell 18 meestele, kiriku teisel korrusel ja kell 18.30 naistele, kiriku hoovipealeses Tetermanni majas.

Oled oodatud osalema!

 1Korintose 15:51-58

„Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse, äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena, ning meid muudetakse. Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematusega. Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see . . . → Read More: Kas surm on võidetav?]]> Alliansspalvenädala ainetel

 1Korintose 15:51-58

„Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse, äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena, ning meid muudetakse.
Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematusega.
Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud:
“Surm on neelatud võidusse!
Surm, kus on sinu võit?
Surm, kus on sinu astel?”

Aga surma astel on patt, ent patu vägi on Seadus.
Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!

Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine.“

Paulus ütleb, et ta avaldab meile saladuse, müsteeriumi. Uues Testamendis on müsteerium tõde, millest inimestena pole võimalik aru saada oma intelligentsile toetudes. Mõtlemise tulemusena. See on avalikustatud prohvetliku sõna kaudu. Me kõik sureme ühel päeval. Kristlase lootus surmaga silmitsi seistes ei ole inimlik. Meie lootus põhineb Jumala tööl ja tõotusel. Me vajame uuendatud silmi, et seda näha ja aktsepteerida.

Vahel tundub, et tänapäeval pole need küsimused enam olulised. Need, millega pöörduti Jeesuse poole või mille üle juurdles apostel Paulus. Kas keegi küsib täna veel: Mida ma peaksin tegema, et võiksin igavese elu pärida? Minu juurde tulevad inimesed tavaliselt palvetama majandusliku olukorra pärast. Seda üllatavam oli vana aasta sees kuulda tuntud telemehe, Vahur Kersna intervjuusaadet, Tuled akendes, kus ta küsis Ruhnu luteri kiriku eaka vaimuliku, Harri Reinu, käest: „Kuidas ma peaks elama, et ka minu silm oleks 85 aastaselt niisama selge nagu teil?“ Tõepoolest – need olid uuendatud silmad. Need polnud vana mehe elutööst väsinud silmad. Käed olid vana mehe omad, ristatud sõrmed kanged ja kõverad, kuid silmad särasid. „Tuleb pühenduda süvapühendumusega end Jeesuse kaudu Jumalale. Siis on kõik hea,“ vastas ta ja üle näo valgus õrn naeratus.

See on mu kõige selgem kogemus möödaläinud aastast -  meie aja eesti inimesed otsivad igavest elu. Inimesed igatsevad taeva järele – oma südames eelkõige. Sest igapäevaelus on liiga paljugi põrgulikku. Apostel Paulus ütleb, et Jumal on saavutanud Jeesus Kristuse läbi võidu! (salm 57) ja ta tahab, et saaksime sellest võidust osa. Tänapäevases ingliskeelses piiblitõlkes kõlab 57. salm: „Surm on kaotanud lahingu.“ Justkui parastades, kasutab Paulus prohvet Hoosea aastasadade taguseid sõnu: „Surm, kus on sinu võit? Põrguhaud, kus on sinu astel?“ (13:14). Paulus nimetab surma astlaks pattu. See on surma relv. Patt hävitab inimese ja viib ta põrguhauda. Ristil kogu inimkonna patu pärast kannatades koges Jeesus läbi okaskrooni ja naelte patu piinu kõige otsesõnalisemalt. Saatan sandistab, patule inimest ahvatledes, inimese hinge ja ihu. Nii mõnegi inimese elu on pastu astlaga sõelapõhjaks torgitud. Kord ütles mulle üks kooli naiskolleeg, kellega juhtusime poekassa järjekorras kokku, kui ta oli võtnud pea kohalt suitsupaki: „No jäta mulle kasvõi ükski patt alles.“ Mina polnud talle ühtki sõna öelnud. Kuid hetkeline mõnu, millest minul kogemused puuduvad, hävitab aastatega inimese hingamisorganid. Kopsuvähi käes piinlevad inimesed teavad, mis on patu okkad, patu astel.

Seda teadis ka kuulus ameerika kantrilaulja Johnny Cach, kes elas tormilist elu. Võitles alkoholismi ja narkootikumidega. Kuid tänu oma naisele leidis ta surmast väljapääsutee, sest ta naine juhtis ta Jeesuse võidust osa saama. Möödunud aastal kinkis mu hea vend Meego Remmel mulle Johnny Cach’i viimase albumi. Need on tõepoolest selle mehe viimased laulud. Kui ma seda kuulasin, läbistas mind teadmine – see mees teab, kui küsib koos Paulusega omaloodud laulus: „Surm, kus on sinu võit! Surm, kus on sinu astel?“ Nagu Paulus kirjutab viimse pasuna hüüust, nii laulab ka Johnny Cach. „Kui ma kuulen pasuna häält, siis ei suuda haud hoida mu ihu kinni.“ See on ka selle albumi nimilugu.

Et surma üle võitu saada, pidi Jeesus kõigepealt patu üle võidu saavutama. Sellepärast tulebki Ülestõusmispüha nii ruttu pärast Suurt Reedet. Ristil võttis Jumala poeg enda peale karistuse meie pattude eest. Seaduses ette nähtud karistussurm oli kantud. Seega oli ka needus kõrvaldatud, mille meie sõnakuulmatus meie peale oli toonud. Niisiis, kuna seadus ei ole enam meie vastu, oleme vabastatud patust ja surmast. Kas sa tead, et võid Kristuse võidust usu läbi osa saada? Taastada oma vaimse ja ka füüsilise tervise mineviku andestamise kaudu, pääsedes Jumala armastusse. See parandab.

Ma kardan, et paljud küsivad siiski, mis reaalset tähendust sel on? Üks kõige tugevamalt mind mõjutanud raamat on Austria psühhiaatri Viktor Frankli „…ja siiski tahta elada.“ Raamatus kirjeldab ta lootuse, usu ja armastuse tähendust läbielatud natsi koonduslaagri kogemuse. Läbi isikiku kogemuse. Need, kel polnud lootust, lihtsalt hääbusid ja surid. Mitte ainult vaimselt, vaid füüsiliselt lõppesid ära. Ta kogeb imelist armastuse lunastavat väge, ajal, kui koos kaasvangidega koperdavad varahommikuses talves tööle minna. Ta teab, et seda ei saa temalt keegi ära võtta. See on väga sügavalt tema sees. Apostel Paulus kirjutab Teises kirjas korintlastele: „Meie, kes oleme selles telgis, ägame ju koorma all, sest me ei taha lahti rõivastuda, vaid olla taevaselt rõivastatud, et elu neelaks ära sureliku. See, kes meid selleks valmistab, on Jumal, kes on andnud meile käsirahaks Vaimu.“ (2Kr 5:4-5). Püha Vaim meie sees hoiab ülal meie lootust! Ja see pole tühiasi, vaid päris tõhus abinõu, et läbi selle elu võitlemiste säilitada lootust. See pole meie meeleolu küsimus, vaid Jumala ligiolu ja armastuse tõotus. Seda saame usus eneses kasvatada.

Tähistame ka täna Jeesuse ülestõusmise võitu! Tühi haud hingamispäeva hommikul on ka meie endi ülestõusmise garantii. Kristus äratati üles surnuist ihulikult. Muutused, millest Paulus räägib, ei hakka toimuma surma järel. Vaid siis, kui me oma patte kahetseme, neist loobume ning usus Issandasse Jeesusesse Kristusesse vastu võtame andestuse anni. Meie sisse tuleb Jumala Vaim, kes alustab oma taastamistööd meie ärarikutud elus. Taastama patu astlast läbitorgitud elu. Kuid asi pole üksnes meis. Jumal kaasab meid inimkonna taastamisse selle kõigis valdkondades. Nüüdsest muudetakse meid pidevalt, nii vaimselt kui ka moraalselt. See peab endas kaasama kõiki meie elu aspekte. Ja igavikus saavad ka meie ihud austatud – siis kui pasun hüüab ja me näeme Issandat palgest palgesse.

Juba ennetsiteeritud Vahur Kersna intervjuus Ruhnu eaka vaimuliku, Harri Reinuga küsis ta veel: „Kas te surma kardate?“ Ja õpetaja Harri Rein vastab: „Ei.“ „Mis juhtub siis, kui me sureme?“, küsib Kersna. „Juhtub see, mida ei oska sõnades väljendada. See on suur kirgastumine. See on nii püha ja nii ilus, et selle nimel tasub elada.“ Ja jälle tuleb ta näole õrn naeratusevine. Aastaid tagasi pidas too mees igal hommikul palvuse Ruhnu kirikus, hoolimata sellest, kas inimesi oli tulnud kaasa paluma või mitte. Tema jaoks oli oluline, et iglid olid kohal ja kuulsid. Selle kohta ütles Kersna: „See, mis te toona ütlesite, oli nii ilus, et ma olen hilisemas elus selle peale mõelnud.“

Minu Piiblis on ühe salmi juurde kirjas Heebrealastele kirjutatud „Ado salm“.  Ado Kaups oli pastor enne mind Kärdla koguduses. Tema järel ja temaga koos oli hea pastoritööga alustada. Noore mehena. Nägin ka tema elu lõppu. Pärast seda, kui tal diagnoositi vähkkasvaja, ta jõud kadus, kehakaal langes tohutu kiirusega. Ta kutsus meid perega enda üle 90aastase ema juurde, kus oli ka tema õde. Laulsime tema näpunäidete juhtimisel tema matuse laule. Ma pole kunagi midagi sellist kogenud. Narsime ja nutsime läbisegi. Meil oli tohutult lõbus, sest Ado oli meister hiiu huumorile. Aga meil oli ka tohutult kahju lahkumisest. See salm, oli üks Ado Kaupsi lemmiksalme Piiblis ja ma nägin, et see töötas tema elus ja isegi surma eel. Tema punetav nägu on mu silme ees, kui ta seda luges, et „saaksime julgustust meie, kes oleme rutanud kinni haarama antud lootusest, mis on meile nagu hinge ankur, kindel ja kinnitatud. See ulatub vahevaiba taha sisimasse, kuhu Jeesus, meie eeljooksja, on läinud sisse meie heaks.“ (Hbr 6:18-20).

On tähtis, mille külge on meie hing ankurdatud. Kui sureliku külge siin maailmas, siis see hoiab meid kogu täiega enda küljes, suretab meid päev päevalt ja lõpuks viib meid endaga kaasa surma valda. Kui aga oleme kinnitanud oma hingeankru Jeesusesse Kristusesse, siis ihu läheb küll surma valda, kuid hing päästetakse Jeesuse Kristuse võidu läbi surma üle.

Kui olime väiksed, jäi mu õde väga raskelt haigeks. Kõrge palavik ei lahkunud. Arstid ei osanud aidata. Noorem õde lükkas ta pikali, sest ta oli jäänud lootusetult nõrgaks. Olime hirmul, et ta ei saagi terveks. Kui ema temaga rääkis, siis polnud Ethel lootusetu. Oli ta juba noorena oma elu teadlikult Jumalale andnud. „Ema, ära karda,“ ütles ta. „Kui ma suren, lähen ma taeva.“

Sellisena võidetakse.

Erki Tamm

pastor

Aasta viimase nädala alguses olin palves Jumala ees. Otsisin vastust küsimusele, mille sõnastas evangelist Markus, kui ta kirjeldab jüngrite suutmatust aidata langetõbist poissi. Just õigel hetkel saabub Jeesus ning haige tuuakse tema juurde. Muidugi tervendab ta poisi mängleva kergusega . . . → Read More: Kes aitab hädasolijat?]]> Põnev on raamatut lugedes tajuda, justkui loeksid oma mõtteid, mille keegi teine on kirja pannud.

Aasta viimase nädala alguses olin palves Jumala ees. Otsisin vastust küsimusele, mille sõnastas evangelist Markus, kui ta kirjeldab jüngrite suutmatust aidata langetõbist poissi. Just õigel hetkel saabub Jeesus ning haige tuuakse tema juurde. Muidugi tervendab ta poisi mängleva kergusega (Mk 9:14 jj).

Mõtlesin, et kuhu peaksime meie hädasolevad inimesed juhtima, kes tulevad abisaamise lootusega kirikusse? See küsimus tekitas minus ängi. Mis siis, kui oleme sama võimetud aitama, kui toonased jüngrid? Jeesus ei astu ju enam kehaliselt kirikuuksest sisse, et võiksime tema juurde hädasolijatega joosta.

Olin lugemas John L. Sherill raamatut „Nad räägivad uusi keeli“. Selles tsiteerib ta dr F. Laubachi, kes kirjutab just minu küsimusest: „Kui Kristus oli maa peal, siis oli ta piiratud sellega, et pidi oma teenistust sooritama ühes paigas ja ühel ajal. Ta oli üks mees, kes tallas väikest lapikest selle maailma kamarast… Kas on mõistlik arvata, et Isa läkitas oma Poja nii piiratud ülesandeks? Ma ei usu, et see peab paika. Ta korraldas nii, et see töö jätkuks Püha Vaimu läbi: meie peame Kristuse töö lõpetama… Oleme kindlasti ebatäiuslikud ja piiratud, kuid igal juhul tema tervendav ihu… Kui me võtame Püha Vaimu oma ellu, siis on meil seesama innustav ja eluandev vägi, mis juhtis meie Issandat.”

Tõepoolest,  pärast seda, kui Peetrus ja Johannes Nelipühapäeval Püha Vaimuga täitusid, suutsid nad aidata pühakoja ukse ees kerjanud jalutut (Ap 3) ning apostlite kaudu sündis palju imesid. Algkogudus oli kuulus selle poolest. Francis Chan raamatus „Unustatud Jumal“ jätkab just minu mõtete radadel: „Ma igatsen tungivalt, et Jumala Vaim teeks asju, millest ma tean, et ma ei saa nendega hakkama ja mida ei ole võimalik inimlikult järele teha või neilt kasu lõigata.”

Eelnimetatud autorist pastor kirjutab kogemusest, mida võin vaid kinnitada, et enamus lahendusi probleemsetele olukordadele siiski ei sünni üksnes Jumala aktiivuse ja inimliku passiivsuse tulemusena. „Vahel Jumal tõepoolest teeb nii, lihtsalt tervendades või vabastades,” kirjutab Chan. Kuid nagu saiategemisel on võrdväärselt vaja nii pärmi kui ka tainast, otsib Jumal kaastöölisi tavaliste inimeste hulgast, kes oleks valmis koostöös Püha Vaimuga pühenduma võimatu võimalikukstegemisele.

See on väljakutse igale kristlasele, kes ei igatse vaid näpuotsatäit Jumalat kaitseks põrgu eest (Chan), vaid soovib, et Püha Vaim tema sees aitaks kanda parimat vilja isiksusena nii kodu- kui tööelus. Koguduse jaoks tähendab see Püha Vaimu juhtimisel loodud abinõusid ja keskkondi, milles osalejad kogevad Jumala tervendavat ja taastavat väge. Iga usklike kogunemine peaks täitma sellist eesmärki. Palvetan, et algaval aastal Kalju kirikus alustavad Tähista Tervenemist rühmad meestele ja naistele võiksid selliseks keskkonnaks kujuneda. Palvetan, et rohkem leiduks inimesi, kes kardavad elada Püha Vaimuta, sest Jumala väljakutsed on liiga suured ja inimeste vajadused liialt tõsised, et neile vastata vaid oma jõuga.

Pastor Erki Tamm

Koguduse jõululõuna

Jõuluaja sündmused on mulle kinnitanud sama – milline . . . → Read More: Armastus on hinge hapnik]]> Mõtlesin ühel päeval – kui iseenesestmõistetav on tõsiasi, et tõmban ninaga õhku ja on mida hingata! Looja on kõik läbi mõelnud.  Minu organismi eluks vajaliku hapniku on ta mind ümbritsevasse loodusesse pannud. Tuleb vaid sisse hingata ja elada. Hapniku puudumisel elu lakkab.

Koguduse jõululõuna

Jõuluaja sündmused on mulle kinnitanud sama – milline tohutu inimlik vajadus on lihtsate, puhaste ja ilusate suhete järele, mis on täidetud armastusega. Selle järele januneb iga inimene. Jeesusel oli õnn sündida perekonda, kus armastati teda, vanemad hoolisid teineteisest ja oldi avatud Jumala juhtimisele. Viimane oli eriti oluline siis, kui ei mõistetud inimlikult, mis toimub nende ümber ja elus. Siis anti ülevalt nõu. Sealt lihtsalt paistavad asjad paremini kätte!

Jõuluõhtu Kalju kirikus

On põhjust olla tänulik, kui võisime veeta jõule oma perega. Olen tänulik koguduse eest, kelle keskel võisin isiklikult kogeda jumaliku armastuse jätkuvat olemasolu siin maailmas. Olen nautinud ka imetoredaid telesaateid, mis on täidetud hoolimise ja armastusega. Jõuluajal on toimumas ühiskonna atmosfääris muutused. On, mida hingata sisse ja hing tänab selle eest!

Kuid me pole olnud üksnes tarbijad. Mul on hea meel, et paljudest inimestest on saanud jõuluajal ka “hingehapniku” – armastuse – tootjad. Selle värske hingus on jõudnud ka hingematvalt rusuvatesse olukordadesse. Ärgu jäägu need head algatused, vaid jõuluaega mäletama.

Hingamiseks on hapniku vaja igal hetkel. Armastust vajab inimene mitte vähem. Seda kogedes on aga elul tõepoolest hoopis uus hingamine. Kas pole nii?

Pastor Erki Tamm

Koguduse eakate jõululõunal

“Minu Jumala-pilt on kujunenud suhete kaudu mu isa ja vanaisaga,” kõneles pastor Erki Tamm. “Kuid eks tulnud ju Jeesus just seda õpetama, et Jumal pole kõrgel ega kaugel, vaid me . . . → Read More: Arsise kellade kooli õpilased Kaljus]]> Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskuse korraldatud pensionäride jõulukontserdil Kalju kirikus esinesid Arsise kellade kooli õpilased. Iga pensionär sai lahkudes kommikarbi. Väljudes kõneldi vaid ülivõrretes laste toredast esitusest.

“Minu Jumala-pilt on kujunenud suhete kaudu mu isa ja vanaisaga,” kõneles pastor Erki Tamm. “Kuid eks tulnud ju Jeesus just seda õpetama, et Jumal pole kõrgel ega kaugel, vaid me võime tema, kui “meie Isa”, juurde minna. Jagada Temaga oma elu ja muret ning kogeda tema abi ja õnnistust.” Just seda soovis pastor Tamm kohaletulnud sajakonnale pensionärile.

Äramärkimist leidsid mitmed sündmused, mis aasta jooksul said tänu vastutust võtnud inimestele teoks. Eriliselt märgiti ära tehnikameeskonna suurepärane töö.

Aasta teoks valiti Hingedepäeva jumalateenistus, mis kanti üle ETV-s.

 „See võimalus oli kingitus Jumala käest. Vabaduseaja kingitus – jagada lootust . . . → Read More: Valiti Kalju koguduse aasta tegu]]> 12. detsembril toimunud koguduse vanematekogu ja tööharujuhtide ühisel jõuluõhtul valiti traditsiooniliselt Kalju koguduse aasta tegu 2011.

Äramärkimist leidsid mitmed sündmused, mis aasta jooksul said tänu vastutust võtnud inimestele teoks. Eriliselt märgiti ära tehnikameeskonna suurepärane töö.

Aasta teoks valiti Hingedepäeva jumalateenistus, mis kanti üle ETV-s.

 „See võimalus oli kingitus Jumala käest. Vabaduseaja kingitus – jagada lootust ja usku, mis meil võib olla Jumalas – ja teha seda rahvustelevisiooni kaudu kümnetele tuhandetele Eestimaa inimestele,“ ütles pastor Erki Tamm.

Vilver Orase poolt välja kuulutatud aasta teo auhinna andis Riina Tamm üle muusikajuht Tiiu Jürmale. „Esimesena tuli mõttele, kutsuda Eike Vellend ja Astrid Böning Hingedepäeva teenistusele laulma, just Tiiu. Nende osa teenistuses oli äärmiselt oluline. Seepärast tahan just sinuga jagada seda kingitust,“ ütles Erki Tamm.

Giidid räägid tavaliselt sellest, mis hoonete, isikute ja rahvastega juhtus minevikus. Jeesus räägib tulevikust. Sellest, mis hakkab juhtuma rahvaste ja kõige sellega, millele oleme oma elus toetunud. Matteuse evangeeliumi 24 peatükki ei tohiks enne magaminekut lugeda. Jeesus viib oma jüngrid üpris võikasse tulevikku. . . . → Read More: Kui armastus jahtub]]> “Ja kui ülekohus võtab võimust, jahtub paljude armastus.” Matteuse evangeelium 24:12

Giidid räägid tavaliselt sellest, mis hoonete, isikute ja rahvastega juhtus minevikus. Jeesus räägib tulevikust. Sellest, mis hakkab juhtuma rahvaste ja kõige sellega, millele oleme oma elus toetunud. Matteuse evangeeliumi 24 peatükki ei tohiks enne magaminekut lugeda. Jeesus viib oma jüngrid üpris võikasse tulevikku. Jeruusalemma tempel oli maalt tulnud poistele üle mõistuse võimas ja imetlusväärne ehitis. Selles kogu inimkonna paradoksaalne häda seisnebki – ta suudab luua imetlusväärset, kuid ka hävitada ja tappa. Jeesus räägib inimühiskonna sisse läinud pöörasest vaimsusest, mis paneb tegema meeletusi, lõhkuma ja laastama. Selle ees pole kaitstud ükski tempel, kirik ega mingi inimlik kooslus.

Loetud kirjakoht piiblist hakkas närima mu vaimu. Mil moel jahtub armastus, kui ülekohus võtab võimust?

Juba mõnda aega tagasi avaldatud üle-Euroopalise uuringu järgi on Eestis koduvägivald ja vägivaldsed suhted mehe-naise vahel äärmiselt levinud.  1.detsembri nädalalehes „Eesti Ekspress“ kirjeldatatakse kohtuprotsesse, mille käigus oma probleeme lahendada mittesuutvad vanemad pöörduvad kohtu poole, et riigivõim aitaks neil jagada lastehooldust.  Mida kõike peavad lapsed üle elama selle käigus?! Hiljuti kirjutas mulle üks naine, kes palus eestpalvet, sest mees on teda ja lapsi aastaid terroriseerinud nii vaimselt kui füüsiliselt. Kas on midagi hullemat, mis inimese eneseväärikust ja usaldusväärseid suhteid hävitab, kui teise poole vägivaldsus? See, kes peaks armastama ja hoidma – mõnitab ja peksab.

Tänapäeva maailm oma meeletuses on sageli just selline abikaasa inimestele, kes on kaotanud suhte Jumalaga.

Dean Sherman kirjutab oma raamatu „Armastus, seks ja suhted“ sissejuhatuses kogemusest, mille osaliseks ta sai Austraalias Wollongongi linnas tänavaevangelistide rühma juhtides. Ühel õhtul, kui ta oli just palvetanud noore mehega, kes oma elu Kristusele andis, väljus ühest baarist seitse teismelist neiut. Kui nad nägid, et ta palvetab, istusid nad tema juurde rääkima. Ta jutustas oma kohtumistest inimestega, kellele ta Jeesusest räägib. Tüdrukud jutustasid oma elust. Dean Sherman kirjutab, kuidas ta ühel hetkel neid kuulates lihtsalt vihastas. Millise avatusega jutustasid need noored neiud talle oma seksuaalelu kogemustest. Millise küünilisusega suhtusid nad abielusse. Ta ei tundnud viha nende tüdrukute, vaid saatana vastu, kes on lugematute inimeste jaoks teinud tühjaks Jumala imelised annid.

Tunnen oma südames valu, kui keegi väidab, et ei usu enam armastusse või abielusse, mis võib kesta õnnelikuna kuni elu lõpuni. See, mis on olnud inimliku kindlustunde aluseks, on viimastel aastakümnetel kokku varisenud nagu Jeruusalemma tempel. Abielud purunevad. Sageli ka inimestel, kes on olnud kristlased ja alustanud koos Jumalaga altari eest. Mõistan paljude hirmu, kelle elus on täna kõik hästi, sest iga päev kuuleme oma tutvusringkonnast lugusid purunenud suhetest.  Millal jõuab see minuni? Mis on maailmas lahti? Miks paljude armastus jahtub? Kas on mingisugust jõudu, millega vastata inimeste elusid ja suhteid laastavale tegevusele?

Küsisin oma kalli abikaasa käest, kui mõtlesin tänasele jutlusele, et miks armastus jahtub? Ta ehmatas mu küsimusest, kuid aru saades, et meie suhtega on kõik hästi vastas ta: „Sellepärast jahtub, et ei tooda enam puid ühisesse lõkkesse, vaid puud viiakse kellegi teise lõkkesse.“

Armastusele rajatud suhe vajab tähelepanu. Armastusele rajatud suhe vajab keskendumist. Armastusele rajatud suhe vajab pühendumist. Armastusele rajatud suhe vajab ohverdamist. Nii kergesti võib igapäevaelu virrvarris fookus paigast ära nihkuda. Abielu suhete fookus võib nihkuda abikaasalt mujale – teisele inimesele, tööle, isegi kohustustele kirikus. Kuid sõbrad, ma siiski usun, et see pole midagi sellist, millega me hakkama ei saaks. Armastusel rajanev abielusuhe nõuab küll hoolt, aga see pakub nii emotsionaalset kui ka füüsilist rahuldust. Olen avastanud lihtsad viisid oma kiires elus, kuidas võiksin hoida oma abielusuhte fookuses. Üks kompliment hommikul nagu ütleb eesti vanasõna: kiida naist hommikul ja ilma õhtul. Üks kõne abikaasale tööpäeva jooksul. Teen päevas kümneid kõnesid. Kui tähtis on see üks ühendusevõtmine. Ma ütlen sellega talle, et ei unusta sind ka kiire päeva jooksul. Üks kohvikuõhtu või minugi poolest kinoskäik nädalas – see kõik aitab säilitada fookust meie suhtel. Kui mina saan sellega hakkama, siis usu, et kes sa iganes end mu jutust tunned puudutatuna, sa saad sellega kindlasti hakkama. Sa too puid juurde oma suhte lõkkesse ja see põleb.

Kuid äärmiselt tähtis on ka see, milliseid puid sa tood lõkkesse. Kas need visisevad niiskusest või mõnusalt praksuvad süttides. Üks armastava suhte elava ja tulisena hoidmise viise on imetlusvõime – see täidab armastatava sooviga anda endast parim. Ma tean, mis tähendab, kui naine meest imetleb. See üksnes ei aja meil sulgi puhevile, vaid täidab meid sooviga olla need, kelleks meid peetakse. Ikka ja jälle meenub mulle  üks meie tuttav pere, kelle abielule paluti mul hõbepulmade puhul õnnistust paluda. Kui lõpuks sõnajärg mehe kätte jõudis, ütles ta oma naisele otsa vaadates: soovid, et su abikaasa oleks kuninganna, käitu temaga kuninglikult. Millise imetlusega oli nende kauakestnud suhe endist viisi täidetud!

Olen täna rääkinud abielusuhtest, sest näen, et saatan on just selle templi müüre väga tugevalt raputamas. Kuid seda tehes, petab ta ennast. Keegi ei taha elada rusude keskel, lagunenud perede taaka endaga kaasas kandes. Ükskõik kui nauditav uus suhe ka poleks, on see äärmiselt valulik hind, mida tuleb maksta. Iga inimese sooviks on nautida armastust, mis on kestev ja rahuldustpakkuv. Midagi sellist ei suuda pakkuda saatana ahvatlusterohked alternetiivid.

Alusta sealt, kus sa täna oled. Kui sinu abielusuhe on väsinud, siis ära oota esimest sammu abikaasalt. Üllata esimesena. Too kuivi puid oma suhtelõkkesse sina. Kui sa pole suutnud oma abielu lagunemisest hoida, oled teinud rumalaid vigu, siis pöördu Jumala poole ja palu andestust. Kuid palu ka tarkust ja juhtimist temalt edaspidiseks ja lase temal ennast juhatada neis küsimustes. Kui sa tunned hirmu abielu ees, siis usu, et Jumal tahab anda sinu sisse oma väe ja armastuse vaimu, et sinu abielust saab rahuldustpakkuvaim elukeskkond. Häda pole laulatuses, mis ei suuda paljusid abielusid purunemisest päästa. Jumala armus ja juhtimises tuleb käia igal päeval, siis õnnestub sul see! Hoia suhete fookus oma abikaasal ning täida teie suhte tuli imetlusega. Inimesed tahavad olla sellised, et neid oleks põhjust imetleda.

Kuid olin oma jutluse kirjutamisega siiamaani jõudnud, kadus arvutil pilt eest ära. Ehmunult hüppasin püsti, et vaadata, kas pühapäevaseid riideid triikinud naine oli arvuti juhtme seina tagasi panemata jätnud?! Ei, juhe oli seinas. Kuid arvuti küljes olev juhe oli mu sehkendamise käigus välja tulnud ja pahanduse tekitanud. Nii võime ka inimestena kaotada jõu armastada, kui oleme lahti ühendatud Jumalast, kes on armastus. Prohvet Jeremia kaudu lasi Jumal öelda kodumaast lahutatud rahvale: „Issand ilmutas ennast mulle kaugelt: Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga.“ (Jr 31:3) Jumal armastab igavese armastusega. Tema armastus meie suhtes ei ole jahtunud. Kas me oleme valmis laskma end temal armastada?

Lääne ühiskonna traagika on selles, et paljud on osaduse armastava Jumalaga vahetanud armastusega kaduva maailma vastu. Asjademaailma vastu. Kuid see suhe on pettusele rajatud. Selles suhtes on nii palju isiklikule kasule rajatud, et selles ei jää püsima midagi ühist. Täna puudutab see Euroopa Liidu rahandus- ja majanduspoliitikat, riikide saatusi, mille üle arutatakse – kas päästa või lasta uppuda?! Sellises ebakindlas suhtes muututakse küüniliseks. Kui armastus jahtub, lagunevad abielud. Kui jahtub armastus kaob riikide väärikus ja ühiskond muutub usaldamatuks kõigi ja kõige suhtes. See on nagu seksile rajatud suhe – soovile rahuldada iseenda ihasid, kasutades selleks teist inimest. See pole armastuse suhe, mis rajaneb imetlusel ja pühendumisel, teineteise austamisel. See on pettus, millest kirjutab prohvet Jeremija: „Minu, elava vee allika, jätsid nad maha, et raiuda enestele kaevusid, pragulisi kaevusid, mis ei pea vett.“ (2:13). See suhe ei too kunagi rahuldust ja rahu. Kuid Jumal ei ole jätnud oma armastuid, kui oleme olnud tema suhtes ka reetlikud.  Prohvet Jeremija kaudu kõneles Jumal taas: „Pöörduge tagasi, taganenud lapsed, ma teen teid terveks teie taganemisest!“ Jr 3:22

Selle maailma ebajumalad pole alternatiiv tõelisele armastusesuhtele. Nad pakuvad vaid lohutust. Kui oled väsinud sellest, siis pöördu tagasi Jumala juurde, kes on sind igatsusega oodanud. See on suhe, mida kuskilt mujalt ei leia, sest see on puhas ja isetud. Suhe Jumalaga toob meie ellu südamerahu, usalduse ja soovi uuesti pühenduda tõelisele armastusele. Meie armastusesuhte fookuses on taas meile elu andnud Jumal.

Meie armastusesuhe Jumalaga saab oma kire imetlusest. Raamatus „Unustatud Jumal“ räägib Francis Chan sellest, et paljud kristlased on kaotanud usulise erksuse, kuna nad ei oota enam Jumalalt midagi suurt. Kui armastus jahtub, kaob imetlusvõime, kaob usk, et midagi head on meid ootamas. Kaob usk, et võime elada teistsuguse mustri järgi, kui ülejäänud ühiskond. Kuid selleks on vaid tarvis pöörata ümber, oma eksiteedelt tulla Jumala lähedusse ning vaadata ta silmadesse – ta on sind kogu aeg oodanud! Ja armastus avab silmad nägema ja südame imetlema, milline Jumal on ning millisena tema näeb meid. „Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimesepoeg, et sa tema eest hoolitsed? Sa tegid ta pisut alamaks Jumalast ja ehtisid teda au ja austusega. Sa seadsid ta valitsema oma kätetööd… Issand, meie Jumal, kui auline on sinu nimi kogu maailmas.“ (8.psalm)

Tulevikku luuakse maa peal, meie enda peades ja südametes. Mitte Jumal ei raputa tänast maailma ja meie elusid, vaid saatana pettustele rajatud suhted kukuvad kokku. Oleme olnud lahutatud armastuseallikast. Kui sa tahad luua midagi püsivamat, siis otsi Jumalat, ava ennast Jumalale ning lase tal end armastada. Nii saad jõu sinu eluks ja suheteks, mis on püsivad, teineteist austavad ja samas rahuldustpakkuvad. See pole muinasjutt, vaid Jumal suudab teha imesid. Ja seepärast on ta imetlusväärne.

Erki Tamm, pastor