Muusika

Muusika

Muusikaline tegevus algas Kalju koguduses 1891 a., mil Andres Tetermann asutas segakoori ja puhkpilliansambli.

Põlvkonnad vahetuvad, muusika elab edasi. Meie koori-ja soololaulude repertuaar on lai. Teiste hulgas on seda täiendanud meie koguduse liikme Leo Semleki rohkearvuline ning mitmekesine looming.

Antud hetkel tegutsevad Kalju koguduses:

  • Segakoor – juhatab Toivo Kivi. Repertuaari suund on nii oma koguduse heliloojatele (J.Kappel, R.Reinvald ja L.Semlek) kui ka armastatud tõlkelauludele
  • Kammerkoor – juhendab Toivo Kivi. Esitab nõudlikumat repertuaari ja koor on pälvinud tunnustust kontserditega ka Soomes ja Rootsis.
  • Noortekoor – juhendab Eike Vellend.
  • Meeskoor – juhatab Tiiu Jürma. Projektikoor, regulaarselt hetkel ei käi koos.
  • Kammerkoor – juhatab Toivo Kivi. Esitab nõudlikumat repertuaari erisündmustel. Koor on pälvinud tunnustust kontserditega ka Soomes ja Rootsis.
  • Kammerorkester – juhatab Henri Christofer Aavik
  • Joel Remmeli trio ja tema erinevate koosseisudega ansamblid (solistideks Laura Põldvere-Remmel, Jana Abzalon jt)

 

  • Tallinna Kalju Baptistikoguduse Kammerorkester:

    Kalju kogudust on terve oma ajaloo vältel alati rohkelt õnnistatud inimestega, kelle ülistus väljendub Jumala kiituseks muusikat tehes. Teenistustel võib kuulda nii jazz- kui ka gospelmuusikat, samuti aga ka näiteks tõsisemat vaimulikku kooriloomingut. Alates aastast 2011 täiendab seda mitmekesisust ka kollektiiv, kes koondab endasse kõik Kalju kogudusega seostud klassikaliste orkestripillide mängijad.

    Nüüdseks juba kolm aastat tagasi 22. aprillil astus esimest korda üles Kalju Kammerorkester. Tookord sai kokku 16 muusikut, kes kõik olid juba varem rohkemal või vähemal määral Kalju koguduse muusikatööga seotud olnud. Kuna kristlaste seas on alati olnud oluline osa ka koostööl, siis on tänaseks ka selle orkestri kooseisust läbi käinud üle 20 muusiku, sealhulgas ka mõned Allika ja Oleviste koguduse liikmed.
    Orkester on tulnud siiani kokku kuuel korral ning lisaks kodukogudusele külastanud ka Tallinna Metodisti Kirikut (5. mai 2013), Tallinna Allika Baptistikogudust (27. oktoober 2013) ja Viljandi Baptistikogudust (23. veebruar 2014).
    Et sõnastada Kalju Kammerorkestri visiooni, tuleb heita esmalt pilk sajandite taha. Nimelt on väga suur osa klassikalise (orkestri)muusika heliloojatest olnud sügavalt usklikud ja jumalakartlikud inimesed, seega kirjutanud ka oma muusika eelkõige Jumalale kiituseks. Ehk kõige laiemalt tuntum näide on J.S.Bach, kes kirjutas suure osa oma loomingust esitamiseks just jumalateenistustel, esitajateks olid enesestmõistetavalt kiriku juurde kuulunud muusikud. Täna oleme aga olukorras, kus see sama muusika ei kõla enam ammu keskkonnas, kuhu ta algselt loodud on, vaid on saanud levinud repertuaariks suurte kontserdisaalide lavadel kuulsate orkestrite ja kooride esituses. Seega kõlavad näiteks tuntud missatekstid (Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges; Credo in unum Deum – Meie usume ühteainsasse Jumalasse) tihti muusikute suust vaid formaalselt, mitte isikliku usutunnistusena. Eelnevat arvesse võttes peakski Kalju Kammerorkestris nägema inimesi, kes lihtsalt ei esita klassikalisesse kaanonisse kuuluvaid teoseid, vaid võtavaid neid isiklike võimalustena tänada Jumalat nende andide eest, mille ta neile kinkinud on.
    Kalju Kammerorkester on esitanud P.Rips-Laulu, W.A.Mozarti, G.F.Händeli, H.Purcelli, A.Corelli, J.S.Bachi, C.P.E.Bachi ja P.Tšaikovski muusikat. 130. aastapäeva teenistusel lisandub loetellu ka A.Vivaldi, G.Verdi, J.B.Dykes’i ja E.Kõrvitsa looming.